Lutserni graanulite/heinapallide beetakaroteeni kasuteguri võrdlus sünteetilise beetakaroteeniga
*Beetakaroteen on A-vitamiini eelvitamiin. Beetakaroteen tugevdab immuunsüsteemi, tervendab limaskesta ja parandab loomade sigimisvõimekust. Lehmadel kiirendab see emaka kokkutõmbumist pärast sünnitust, vähendab varase embrüonaalse surma ja munasarjatsüstide moodustumise riski. Optimaalne kogus beetakaroteeni suurendab lehmade piimatoodangut. Näiteks kui anda piimalehmadele päevas 300mg beetakaroteeni, siis suureneb piimatoodang 6,4% võrra. Beetakaroteen vähendab somaatiliste rakkude arvu piimas, parandades udarate tervist. Beetakaroteen parandab seedimist, suurendades tselluloosi seeduvust.
Pärast töötlemist järele jääv proteiini ja toitainete sisaldus:
|
Proteiin |
Kõik toitained |
Vatsas lagundamata jääv proteiin |
Lutserni graanulid/heinapallid |
95% |
92% |
40% |
Põllul kuivatatud lutsern |
50-80% |
50-70% |
20% |
Silo |
75-85% |
70% |
15% |
Piimalehmade toitumises pööratakse erilist tähelepanu vatsas mittelagunevale proteiini määrale söödas. Lutserni graanulid sisaldavad umbes 40% vatsas mitte-lagunevat proteiini. Teistes söötades on see protsent madalam: söödahernes 22-23%, nisujahus 25%.
Kuivatatud lutserni ja heina võrdlus:
|
Kuivatatud lutsern |
Hein |
Proteiin |
16-20% |
4-9% |
Seeduv proteiin |
15-19% |
3-7.5% |
Energia NEL |
5,8 MJ |
3,4 MJ |
Vitamiinid |
beetakaroteen; biotiin; vitamiinid A,B, C, D, E, K, P, U |
Vitamiinid peaaegu puuduvad |
Mineraalid |
Sisaldab rohkesti: Ca, Fe, K, Mg, P |
Madal sisaldus |
Maitse |
Väga hea |
kehv |
Kuivatatud lutserni eelised:
- soodustab süljeeritust, parandab söögiisu
- kergesti seeditav
- parandab tööviljakust
- parandab loomade sigimisvõimekust; kiirendab sünnitusjärgset paranemist
- parandab tervist
-
sisaldab rohkelt vitamiine: beetakaroteeni, biotiini ja vitamiine A, B, C, D, E, K, P, U
- suur mineraalide sisaldus: Ca, Fe, K, Mg, P
- parem kasutatavus kui teistel proteiiniallikatel (päevalille või rapsiseemne söödal või koogil)
- GMO-vaba
- kergesti transporditav, mugav ladustada ja kasutada
- tolmuvaba
- kõrge Ca:P suhe; sobilik kuivsöödaks koos teraviljaga (madal Ca:P suhe)
- saab kasutada söödajagamise robotites
- vähendatud mikroorganismide saastatus
- vähem kahjusid võrreldes heina ja siloga
- väiksem risk haigestuda
- väiksem pestitsiidide saastatus
Mäletsejatele:
- vastupidiselt teravilja söödale, ei tekita vatsas happelist keskkonda; kõrge puhverdusvõime.
- parandab loomade sigimisvõimekust; kiirendab sünnitusjärgset paranemist
- suurendab piimatoodangut
-
parandab villa kvaliteeti (lammastel, alpakadel)
-
aeglaselt imenduv proteiin (70% imendub 10–15 tunniga)
- sisaldab 40% vatsas mitte-lagunevat proteiini.
- Hea kaltsiumiallikas
Proteiini ja energiatoodete seedimiskiirus lehmadel
2010, Hartmann
Munevatele kanadele:
- söödale lisamisel muutub rebu tumekollaseks
-
munakoor muutub tugevamaks kuna lutserni graanulid sisaldavad palju kaltsiumi
-
vähendab kolesterooli määra broileri lihas
- parandab isu ja tervist
Sigadele:
- lisada 3% ulatuses võõrdepõrsaste söödale
- lisada 10% ulatuses söödale, et saada taisemat liha
- vähendab söödakulu
-
suureneb saadaval oleva väävli hulk (vähem väävlit fütaadi ühendites)
- suurendab elusana sündivate põrsaste arvu
Hobustele:
- tagab terve naha ja sülje ning läikiva laka
- puhastab paljunemisorganeid ja silmi
-
parandab viljakust tänu vitamiinidele A ja D ning beetakaroteenile
- vähendab hingamishaigustesse jäämise riski
Tšintšiljadele:
- karv on läikivam
- suurendab elusalt sündivate tšintšiljade arvu
Soovituslik lutserni graanulite määr erinevatele loomadele:
- piimalehmad - 3,5kg päevas
- lihalehmad - 2 kg päevas
- vasikad - 20–25% söödast
- lihapull - 10–15% söödast
- küülikud - kuni 25% kuivsöödast
- lambad, kitsed - 0.3 kuni 1.0 kg päevas
- piimalambad - kuni 40% kuivsöödast
- uted - kuni 20% kuivsöödas
- uted koos lammastega - kuni 50% kuivsöödast
- lihalambad - 25–40% söödast
- sead - 3–8% kuivsöödast
- rasedad emised - 10–50% söödast, järk-järgult annust tõstes
- munevad kanad - kuni 4% söödast, broileritele kuni 10% söödast
- hobused - 0.5–2.0 kg päevas, sõltuvalt hobuse kaalust ja töömahust; 17–19% söödast
- varsad - 170–350kg - 0.5kg päevas; 500 kg hobihobune - 1–2kg päevas; 500 kg võistlushobune - 2–3kg päevas. Soovitav on kasutada märgi graanuleid (kallata vett peale ja lasta 30 min seista)
- Alpakad - 0.3–0.4kg päevas
- Tšintšiljad - kuni 25% söödast
- Jaanalinnud - 3–6 kuu vanustele 10% söödast (vähendada soja sööda ja nisu kogust); talveperioodil sigivatele lindudele 25–45% söödast (vähendada nisu ja heina kogust)