(ALLAPANU LAOTAMINE HOBUSTE VABAPIDAMISLAUTADES JA ÜKSIKLATRITES)

Amanda Vesiaho¹, Hanna Kaihlajärvi², Mirja Riipinen²

Turbal on suurepärane ammoniaagi ja vedeliku sidumise võime võrreldes teiste allapanumaterjalidega.

Samblaturba hea imamisvõime põhineb sambla poorsel struktuuril, ammoniaagi sidumisvõime aga happelisusel. Turba miinusteks on tume värvus ja tolmavus. Turvas toimib hästi mullaparandusainena. Turbasõnnik komposteerub kiiremini kui  teised allapanumaterjalid ja on ka teistega võrreldes parim lämmastikusiduja. Turvast valides tuleb siiski arvestada ka ökoloogilisi mõjusid, st selle mõju keskkonnale.

Turba plussidest nimetasid ettevõtjad olulisimateks head ammoniaagi ja vedeliku sidumise võimet, samuti sobivust põllule. Enamik küsitletuist arvas ka, et selle kättesaadavus on hea. Hinnast rääkides pidas osa seda mõõdukaks, osa aga liiga kalliks. Turba puudustena toodi välja tolmavus, tume värvus, kvaliteedi kõikumine, sodi tekkimine ja niiske turbapartii külmumine talvel.

Höövlilaastude ja saepuru hele värvus ning värske lõhn muudavad talli puhtaks ja valgemaks.

Nende puidupõhiste allapanumaterjalide heledus hõlbustab ka latri puhastamist, sest sõnnikupabulad torkavad hästi silma. Ammoniaagi nõrga sidumisvõime tõttu tuleb laaste ja saepuru kasutada rohkesti, seega suurenevad allapanukogused tunduvalt. Kulutusedki suurenevad vastavalt sellele, kui palju allapanumaterjali kulub. Höövlilaastu- ja saepurusõnnik sisaldavad turbasõnnikuga võrreldes lämmastikku vähe. Komposteerumine on aeglane ja mullastudes tarbib see rohkem pinnase lämmastikuvarusid. Väikese mahukaalu tõttu vajab laastmaterjal palju ladustamisruumi, samuti nihkub see kergesti hobuse alla. Saepuru on niiskem ja tolmab vähem, kuid võib talvel külmuda. Kuid hobuse all püsib see paremini. Höövlilaast tolmab umbes sama palju kui turvas, kuid sisaldab tihtipeale väga peent lihvimistolmu.

Laaste kasutasid küsitletud tallipidajad nii lahtiselt kui ka pallidesse pakendatuna. Höövlilaastu head omadused olid ettevõtjate arvates selle hele värvus ja hõlbus kättesaadavus. Peale selle leiti, et turba lisaainena parandab see allapanu õhulisust. Teiste positiivsete omadustena nimetati neutraalset lõhna, mõistlikku hinda ning korralikku imamisvõimet. Ühe tallipidaja hinnangul tolmab laastmaterjal pisut vähem kui turvas. Höövlilaastude miinusteks olid tallipidajate arvates, et need ei sobi hästi põllule, tolmavad palju ja kvaliteet on kõikuv, mh ka tolmavuse osas. Ka leiti, et imamisvõimet tuleks parendada, antud juhul kasutatis selleks laastude lisamaterjalina turvast.

Põhku kasutatakse rohkesti eriti vabapidamislautades ja poegivate märade allapanuna.

Vabapidamislaudas moodustab põhk sooja ja tihke allapanukihi. Ka mõjub põhk stimuleerivalt peamiselt just vabapidamislauda hobustele. Laminiiti põdevate hobuste puhul aga põhku kasutada ei soovitada, kuna mõned partiid võivad sisaldada rohkesti suhkruid. Põhku tuleb allapanuks kasutada suurtes kogustes, kuna selle vedeliku ja ammoniaagi sidumise võime on nõrk. Just sellepärast sisaldab põhk lämmastikku ainult natukene. Peenestatult ja teiste allapanumaterjalidega segatuna põhu omadused allapanumaterjalina siiski paranevad. Puhastamine on põhu puhul vaevanõudev, ja nad vajavad palju ladustamisruumi. Põhu soetuskulud võivad olla soodsad, kui neid saab omalt põllult või kusagilt lähedalt, näiteks naabri põllult. Uuringute  kohaselt võib põhk sisaldada rohkem kahjulikku tolmu kui höövlilaastud, paber ja saepuru. Põhu hügieeniomadused sõltuvad suuresti ilmaoludest koristusajal, saagikoristusmeetodist ja ladustamisest. Põhust sisalduv suur hulk mikroobe kahandab selle väärtust hügieenilise allapanuna.

On leitud, et pikad põhukõrred on hobustele heaks magamisaluseks, eriti poegivatele märadele. Nenditi ka, et lähedalt tooduna on see soodsalt saadud allapanumaterjal. Põhk mõjub hobustele virgutavalt, kui nad vaid neid liiga palju ei söö. Ja põllule sobib kasutatud põhk hästi. Miinustena märgiti, et põhu koristamine on vaevarikas, imamisvõime kehv ja kulu suur. Mainiti ka, et põhk nihkub suurte hobuste all. Üks tallipidaja märkis, et pikaajalisel ladustamisel lähevad põhupallid hallitama.

Põhugraanuleid on saadaval peamiselt Balti riikidest imporditut.

Graanulite kujul paranevad põhu omadused märkimisväärselt. Näiteks imamisvõime on graanulitel 12-kordne võrreldes tavaliste põhuga. Granuleerimisprotsessi käigus tõuseb temperatuur 70–150 kraadini, nii et kahjulikud mikroobid ja hallitusseened hävivad, ning umbrohuseemned (kui neid juhtub olema) kaotavad idanemisvõime. Põhugraanulite puhul on allapanu osakaal sõnnikus vaid umbes 20–30% ja õige kasutamise korral vähendavad põhugraanulid allapanust moodustunud sõnniku kogust kuni poole võrra, võrreldes turba, höövlilaastude ja saepuruga. Põhugraanulid komposteeruvad sõnnikuhoidlas täielikult 2-3 kuu jooksul.
Põhugraanuleid kasutas küsitletud tallipidajaist pidevalt kolm, peale nende oli põhugraanuleid proovinud neli talliomanikku. Küsitlemise käigus selgus, et põhugraanulite heade omaduste tagamiseks on äärmiselt oluline rajada allapanukiht õigesti. See tuleb laotada piisavalt paks ja seda tuleb vajaduse korral niisutada, et graanulid mureneks. Tallipidaja kogemuste põhjal ei tohi latreid koristades põrandale laotatud granuleeritud allapanu ümber keerata, näiteks saepuruallapanuga puhul, vaid eemaldatakse üksnes sõnnik ja märjad kohad. Allapanukihti ei tohi lõhkuda, sest sel juhul ammoniaak vabaneb  ja satub tallis olevasse õhku. Koos kummimatiga kasutamiseks põhugraanulid ei sobinud, kuna ei suudetud moodustada vajaliku paksusega kihti. Plussidena toodi esile hea kättesaadavus, puhastamise hõlpsus, väike allapanukulu ning et see on hele ja sobib pärast hästi põllule. Kuid allapanukihi valmistamise kulutusi peeti liiga suureks, imamisvõimet mitte piisavalt heaks, mistõttu ammoniaak haises tallis ning hobused sõid seda. Üks tallipidajaist oli avastanud, et granuleeritud allapanu oli varssade all libe, enne kui murenes.

Allapanu koguse vähendamine aitab hoida kokku iga-aastast allapanu kulu ning sõnnikuhoidlasse viidava allapanu hulka.

Ometigi ei tohi allapanu vähendada sel moel, et hobused selle pärast kannataksid. Siiski kerkis esile mõningaid ideid allapanu kulu vähendamiseks. Hobuste pikemaajaline viibimine väljas vähendab latritesse koguneva sõnniku kogust ja ühtlasi ka allapanu kulu. Leiti, et allapanu kulu vähendab ka kummimatt. Praktika näitab, et allapanu kulu mõjutab ka latri puhastamise tehnika. Latri hoolikas puhastamine ja kasutuskõlbliku allapanu kokkuhoid oli üks moodus. Peale selle võib teatud juhtudel tulla kõne alla hobustele allapanumaterjali valimine nende loomusest lähtudes. On täheldatud, et rahutute hobuste puhul kulub allapanu rohkem. Näiteks põhugraanulid ei tundunud rahututele hobustele sobivat, kuna nad ajasid allapanukihi latris jalgadega kaapides ja ringi trampides laiali. Ühes tallis oli probleem lahendatud nii, et rahulikele hobustele pandi alla põhugraanulid ja rahututele hobustele allapanuturvas.

http://www.smts.fi/sites/smts.fi/files/MTP2016/Vesiaho_Kaihlajarvi_Riipinen_2016.pdf