Artikkel avaldati algselt mais 2024.
Kuna ratsaväljakud ja maneežid on kohad, kus hobustega iga päev tundide kaupa treenitakse või nendega võisteldakse, on nende seisukord võtmetegur nii ratsaniku turvalisuse kui ka hobuse heaolu seisukohalt. Hea sõidutald annab sobiva painduvuse ja põrutussummutusvõime, kuid selle hooldamine nõuab pidevat tähelepanu aastaringselt.
Esimene samm hea ratsasõidubaasi loomisel on valida töö jaoks õige alusmaterjal. Kõige levinumad materjalid on traditsiooniline liiv, kummipuru, kiud või nende erinevad segud.
Ideaalne ratsutamisväljaku põrand on painduv, ei rullu ja hobune julgeb seda usaldada. - Kõik sõltub vundamendi ehitamiseks saadaolevast rahast. Materjalid valitakse vastavalt sellele, ütleb ratsaareenide ehituskonsultant Ismo “Immi” Lätti .
Projektiga seotud professionaal
Ismo Lätti ise alustas ratsutamisega kaheksa-aastaselt ja tal tekkis kohe kirg selle spordiala vastu. Ta on võistelnud 120-130 cm klassis, mänginud hobupolot ja tegelenud ratsakooli tegemistega . Lätti on praktiliselt pühendanud oma elu sõiduareenide pindade parandamisele ja hooldamisele. Tema teadmised ja aastatepikkused kogemused teevad temast väärtusliku ressursi, eriti võistlusratsutamise jaoks.
1985. aastal osales Lätti vabatahtlikuna Helsingi rahvusvahelisel hobustenäitusel. Konkursi direktor küsis, kes tahaks saada toonase sihtasutuse eksperdi õpipoisiks. Lätti liitus ja sellest ajast peale on ta tegelenud erinevate alusmaterjalidega. - Olen aastaid töötanud Soome Ratsaspordi Liidus baasiehituse konsultandina. Olen projekteerinud ja juhendanud sadu erinevaid aluseid ning andnud lugematul hulgal hooldusnõuandeid. Olen pidanud ka erinevaid loenguid aluste ehitamisest.
Ratsaareenide ehitamise kohta on palju kirjandust, kuid tavaliselt on raske aru saada, kui pole varem plaane teinud. – Ratsaspordi areeni ehitamine maksab aga tuhandeid eurosid, seega oleks hull mitte kasutada valdkonna professionaali projekteerimisassistendi või juhendajana, resümeerib Lätti. Ta alustab disaini alati eesmärgipärasest kasutusest. Kas see on ratsakooli tegevus või midagi muud? Liigil on ka mõju.
Struktuursed kihid on vundamentide ehitamisel üliolulised. - Ei tasu isegi maja seinu remontida, kui vundamendid on halvad. Õigesti ehitatud vundamendid tagavad vihma- ja kastmisvee imendumise pinnasesse või drenaažisüsteemi, lisab ta.
Milline on hea sõidupind?
Hea sõidupind peaks olema tasane ja painduv, kuid samas piisavalt tugev. Liiga pehme tald võib põhjustada liigutuste tasakaalustamatust ja suurendada vigastuste ohtu. Samamoodi võib liiga kõva tald tekitada stressivigastusi ja muuta liikumise ebamugavaks. Ideaalse aluse saavutamiseks on oluline alusmaterjali koostis ja paksus kohandada vastavalt ratsaväljaku või maneeži kasutusotstarbele ja piirkonna teeoludele.
Soomes on tavaline ratsutamisareen tavaliselt liivast. Põllu rajamisel määrab eelarve, milliseid materjale kasutatakse. Enamik tänapäevaseid põlde on rajatud liiva-kiuseguga. Tihti kasutatakse talla painduvuse suurendamiseks ja vastupidavuse parandamiseks kiude. Neid saab kasutada ka tolmu vähendamiseks.
Tulevikus võime naasta traditsiooniliste liiva/ökosegu materjalide juurde. - Meil on juba soolaasendaja, mis hoiab ära tolmu ja põhjade külmumise (Eco Meltter), räägib Lätti. - Tahame kaitsta põhjavett ja võimalik pindade väljavahetamine ei ole problemaatiline. Kiud on sageli suures osas sünteetilised, mille kõrvaldamine võib olla problemaatiline, jätkab ta.
Biohansal on tootevalikus Bacher ArenaGrip fiiberpõhi, mille abil saab parandada liikumise paindlikkust ja luua haarduvat alusmaterjali. See kiudaine on loomadele ja inimestele täiesti ohutu, muutes selle sobivaks ja seega keskkonnasõbralikuks. Kiud sobib kasutamiseks väliväljakutel ja ratsaväljakutel ning igasugustes ilmastikutingimustes ning see ei kõvene.
ArenaGrip fiiberpõhi vajab vähe hooldust ja kiudu saab lisada igal ajal. UV-kindel, valmistatud 100% polüestrist. Kiudude hind on Soomes olenevalt kvaliteedist 1-1,70 eurot kilo. Liiva hind sõltub selle sobivusest pinnastruktuuridesse; Kvartsliiv võib maksta 40-50 eurot tonn.
Võistluse tüüp mõjutab raja pinda
Suurvõistlustel tehakse alus tavaliselt kvartsliiva-kiudsegu alusega ning parima tulemuse saab siis, kui materjalid enne pealekandmist omavahel kokku segada. Koolisõiduvõistlustel peab tald olema painduv, et hobused saaksid vabalt liikuda. Jooksurajad on laiad, seega on koolivõistlustel oluline, et pind oleks ühtlane.
Takistusjooksudel tahad ka alt painduvust, aga ka tuge kitsastes kurvides ning põhi ei tohiks olla veerev liiv. Tavaliselt soovitakse kiud-liiva segu aluseid. Ideaalis on treeningala samast materjalist, mis võistlusväljak. - Kõige keerulisemad saidid on ajutised põllud, kus ei saa alati põhistruktuure mõjutada. Kui sajab paduvihma, ei saa tegelikult muud teha, kui loota, et vihm lakkab, ütleb Lätti.
Halbade radade kohta annavad tagasisidet sõitjad, eriti kogenud GP-taseme sõitjad. - Osadele hobustele ei sobi kiud- ja kvartstallad. Mõnede tippsõitjate arvates on kvartstallad head võistluskasutuseks, kuid igapäevaseks kasutamiseks halvad, kuna on liiga tihedad ja koormavad liigeseid.
Regulaarne hooldus keskuses
Sõidupinna hooldus on pidev protsess, mis nõuab erinevatel aastaaegadel erinevat tähelepanu. Liigne kuivus võib muuta aluse kõvemaks ja suurendada tolmu teket. Kui tallad on õigesti valmistatud, piisab tavaliselt igapäevasest hooldusest vastavalt vajadusele. Sügisel ja talvel võivad vihm ja lumi muuta maa liiga pehmeks ja lõpuks libedaks. Sel juhul on aluse tihendamine ja tasakaalustamine võtmetähtsusega. Lisaks tuleks pinda regulaarselt riisutada, et eemaldada võimalikke ohte tekitada võivaid löökauke ja lompe.
Hooldusvajadus sõltub tavaliselt kasutamisest. - Kastmine vastavalt vajadusele. Alus peaks olema piisavalt niiske, et see ei tolmuks. Hea õhuniiskuse korral jääb põhi kergelt lumepallitaoline. Tallad on tavaliselt hooldusvabad kuni järgmise päevani. Suured masinad ei tohiks vundamenti pingutada, vaid kasutada selleks spetsiaalselt loodud seadmeid. Sõnnikut tuleb koguda, juhendab Lätti.
Kuigi regulaarne hooldus võib teie sõidupinna eluiga pikendada, on hea olla teadlik ja ette planeerida, millal pind tuleb täielikult välja vahetada. Üldine soovitus on vahetada talda umbes iga kümne aasta tagant, kuid see võib varieeruda olenevalt kasutamise intensiivsusest ja tallamaterjali tüübist. Märgid, et põrand vajab täielikku väljavahetamist, võivad olla näiteks ulatuslikud ebatasasused, sügavad lohud või liigne tolmutamine.
Hea sõidupind mitte ainult ei paranda ratsaniku turvalisust, vaid mõjutab ka hobuse enesetunnet ja sooritusvõimet. Õige tald vähendab vigastuste ja liigeste ja kõõluste stressi ohtu, mis hoiab ära vigastused pikemas perspektiivis. Regulaarne hooldus ja vajadusel aluse täielik väljavahetamine tagab, et ratsutamiskeskkond püsib turvalise ja optimaalsena nii hobustele kui ka ratsanikele.
Teavet uute toodete ja aktuaalsete teemade kohta saate otse oma meilile.
