Sügis toob endaga kaasa pimedamad õhtud ja lähenev talv toob muutusi ka hobuste igapäevaellu. Karjatamishooaeg jääb selja taha ja liigume järk-järgult sisetoitmise ning talvise hooldusrutiini poole. Paljud hobuseomanikud teavad, et sügis ei tähenda ainult värviliste lehtede imetlemist, vaid see on aeg, mil pannakse alus tervele talveperioodile.
Suvisel karjatamishooajal saab hobune suurema osa oma toitainetest otse karjamaalt. Kuid sügise edenedes kaotab rohi oma toiteväärtust ning sel hetkel kasvab heina ja muude jämedamate söötade tähtsus.
Muutust tuleks teha järk-järgult, et hobuse tundlik seedesüsteem püsiks tasakaalus. Äkilised muutused võivad põhjustada koolikuid ja seda ei taha ükski hobuseomanik kogeda. Õige söötmine, tervise hoidmine ja ennetavad meetmed tagavad, et hobune püsib terve kogu talve jooksul.
Vitamiinide ja mineraalide vajadus sügisel
Pärast karjatamishooaega vajab hobune lisavitamiine, eriti A- ja E-vitamiini, samuti piisavas koguses mineraale. Hea mineraalide ja vitamiinide lisand toetab immuunsust, lihaste tööd ja üldist heaolu.
Tuleks hoolitseda ka soola tarbimise eest. Mineraalikivi või soolakivi koplis või boksis on hea põhilahendus.
Milliseid vitamiine on vaja ja kuidas need mõjuvad?
A-vitamiin: Oluline nägemisele, limaskestadele ja immuunsusele.
E-vitamiin: Toimib antioksüdandina, toetab lihaseid ja närvisüsteemi.
D-vitamiin: Pimedal aastaajal saab hobune seda ainult toidulisanditest. Mõjutab muu hulgas luude ja ainevahetuse tervist.
Mineraalid (kaltsium, fosfor, magneesium, tsink, seleen): Toetavad luid, lihaste tööd ja üldist tervist.
Kui sa ei ole kindel, mida hobune vajab, tasub teha heina analüüs ja täiendada söötmist selle järgi.
Jalaseenhaigus (mud fever) ja selle ennetamine
Sügisesed niisked ja mudased koplid suurendavad jalaseenhaiguse riski, mis on jalgade nahapõletik. Tegemist on bakteriaalse infektsiooniga, mis tekib siis, kui hobuse jalad puutuvad pikalt kokku niiskuse ja mustusega. Nahale tekivad väikesed haavad, mille kaudu bakterid pääsevad sisse. Tulemuseks tekivad jalale kärnad, karv langeb välja ja nahk muutub põletikuliseks.
Ennetuses on oluline koplite hea kuivendus, jalgade hoolikas kuivatamine ja puhtana hoidmine. Kui ilmnevad haiguse tunnused, tuleks ravi alustada kohe, enne kui põletik süveneb.
Kuidas vältida jalaseenhaigust?
Hoolitse, et koplid püsiksid võimalikult kuivad.
Kuivata jalad hoolikalt pärast ratsutamist ja pesemist.
Ära kasuta asjatult pesuaineid, sest need kuivatavad nahka ja võivad rikkuda selle kaitsekihti.
Kui hobune seisab palju märjas, võivad kaitsvad kreemid aidata hoida naha tervist.
Imavad allapanud, nagu õllepelletid, saepuru või turvas, hoiavad boksi kuivemana ja vähendavad jalgade niiskumist. Vähem imavad allapanud või liiga väike kogus jätavad jalad märjale pinnasele, mis suurendab lisaks jalaseenhaigusele ka muude nahapõletike ja kabjapaise riski.
Karvahooldus niiske ilmaga
Sügisel hakkab hobune kasvatama ka paksemat talvekarva. Karvavahetus võib väljenduda rohkes lahtises karvas harjades ja tekkides. Paljud omanikud teavad, kui karvaseks riided sügisel muutuvad!
Niiskus toob oma väljakutsed. Märg ja must karv võib põhjustada nahaprobleeme, näiteks kõõma või seeninfektsioone. Harja hobust regulaarselt, et õhk liiguks karva sees, ja väldi hobuse märjana seisma jätmist ilma kuivatamata või kuivatustekita. Halbadel vihmapäevadel kaitseb vihmatekk suurema märgumise eest.
Kui hobune higistab paksu karva tõttu palju treeningu ajal, võib lõikamine olla hea lahendus. Siis tuleb aga tekikate kasutamist hoolikalt jälgida.
Kuigi sügis toob pimeduse, ei tohiks liikumist jätta tähelepanuta. Regulaarne treening aitab nii keha kui ka meelt valmistuda pikaks talveks. Sügis on aeg, mil tasub investeerida hobuse heaolusse.
Õige söötmine, vitamiinid, hea jalgade hooldus ja hoolikas karvahooldus aitavad hobusel minna talvele vastu tervena ja heas vormis. Väikeste rutiinidega välditakse suuri probleeme ja sügis muutub mõlemale poolele meeldivamaks.
