Pehme sügise jätkudes on ahvatlev karjatamishooaega pikendada. Isegi pärast tallis söötmisele üleminekut võivad hobused sobiva ilmaga ka Soomes septembripäevi veeta tavapärase kopli asemel karjamaal.
Kuigi karjamaa võib olla juba üsna paljaks söödud, liiguvad hobused koos viimaseid rohuliblesid otsides ja saavad nii oma päeva vaheldust. Karjamaarohu vähenedes tuleb aga tagada, et hobused saaksid lisasöödast piisavalt toitaineid.
Öökülmad muudavad aga olukorda. Kui temperatuur langeb alla nulli, muutub karjamaarohu koostis. Hobusel ei tasu lasta külmunud rohtu süüa samamoodi nagu tavalist karjamaarohtu. Mis rohuga külma öö jooksul tegelikult juhtub ja miks on see hobuse seedimise seisukohalt oluline?
Taim ei lõpeta sügisel oma elutegevust korraga. Temperatuuri langedes ainevahetus aeglustub, kuid samal ajal toimuvad taimes talveks valmistumisega seotud muutused.
Külm kahjustab taime rakukudesid. Kui rohi külmub ja hiljem sulab, muutub selle struktuur. Ka suhkrud ei kao külmaga rohust. Vastupidi, sügisesed külmad olud võivad mõjutada seda, kui palju vees lahustuvaid suhkruid taime koguneb.
Hobuse seedimise seisukohalt on peamine mure suhkrurikka rohu tekitatav ainevahetuslik koormus. Sööda lagundamine soolestiku mikroobide poolt põhjustab muutusi, kuid oluline on ka peensooles imenduvate suhkrute mõju vere glükoosi- ja insuliinitasemele.
Seetõttu tasub sügisesele karjatamisele pöörata erilist tähelepanu siis, kui öökülmad sagenevad.
Üks külm öö ei tähenda siiski automaatselt, et kõik hobused tuleks kohe karjamaalt ära tuua. Olukorda mõjutavad muu hulgas hobuse individuaalsed eripärad, karjamaa seisukord, külma tugevus ja see, kui palju karjamaarohtu hobune sööb.
Aga hobuse seedimine?
Hobuse seedesüsteem on kohastunud töötlema väikeseid koresöödakoguseid peaaegu pidevalt. Sügisel ei ole probleem tavaliselt üksnes külmunud rohus, vaid karjamaarohu koguse ja koostise muutumises ning järskudes söötmismuudatustes.
Hobuse jäme- ja umbsooles elab palju mikroobe, mis osalevad kiudainete seedimises. Mikroobid on kohastunud hobuse tavapärase söödaratsiooniga, mistõttu tuleks söötmist muuta järk-järgult.
Karjatamishooaja lõppedes suureneb hobuse söödaratsioonis tavaliselt kuiva heina osakaal. Kui muutus toimub kiiresti, peab seedetrakti mikrobioota uue söödaga lühikese ajaga kohanema.
Seepärast tasub karjatamishooaja lõpetamine ja talvisele söötmisele üleminek aegsasti läbi mõelda.
Ära oota, kuni karjamaa on tühjaks söödud
Sügisel ei paku karjamaa enam sama palju toitaineid kui suvel. Samal ajal võib hobuse energiavajadus muutuda, kui ilm jaheneb ja liikumise hulk muutub.
Eriti tundliku seedimise või ainevahetusega hobuste puhul tasub sügisestele muutustele läheneda plaanipäraselt.
Kui hobune läheb karjamaalt üle talliperioodi söödaratsioonile, jääb kvaliteetne koresööt endiselt söötmise aluseks. Kuiva heina kõrval võib vajaduse korral kasutada ka teisi heinapõhiseid tooteid.
Biohansa heinagraanulid on valmistatud kuivatatud heinast ja sobivad näiteks hobuse koresöödakoguse täiendamiseks. Graanuleid on lihtne doseerida ka siis, kui soovitakse hobuse saadavat heinakogust täpselt jälgida.
Söötmise kavandamisel tuleb alati arvestada hobuse kogu söödaratsiooni, individuaalsete vajaduste ja kasutatava heina toiteväärtusega.
Hobuse seisukohalt on kõige tähtsam vältida tarbetult järske muutusi. Mine karjamaarohult talvisele söödaratsioonile üle järk-järgult ning jälgi samal ajal hobuse kehakaalu, kehakonditsiooni ja seedimist.
Sügise tähtsaim söötmisnõuanne on lihtne: kavanda üleminek enne, kui karjamaarohi otsa saab.
