Karjatamishooaeg hakkab tasapisi lähenema. Karjatamine ei ole küll kõigi hobuste puhul võimalik, kuid kes seal oma aega veeta saab, saab hobustele loomulikul viisil tegutseda, otsides toitu, sooritades karjas sotsiaalset käitumist ja loomulikult puhates. Nii peab karjamaale lisaks toidule olema ka piisav kaitse.
Kui karjamaad on, on praegu ka õige aeg osa karjamaa osas vajalikke reforme teha. Karjamaadel rohtu tuleks uuendada iga 3-5 aasta tagant. Nii säilib kasvuvõime. Kevad parandab seemnete idanemist, sest pärast talve on muld sobivalt niiske. Karjamaa uuendamisel nt. hävitada, väetada, lupjata, külvata ja äestada eelmist taimestikku. Lisaks võetakse mullaproove. Väetamise ja lupjamise vajaduse väljaselgitamiseks kasutatakse viljakusuuringuid.
Kui karjamaa rajatakse sügisel, on võimalik hobused karjatama saada juba tuleval suvel . Kevadel tehtud töö seevastu lükkab karjatamise järgmise aasta suvesse. Abiks võib kasutada kaitsetera, mille puhul kaitsetaimed peavad olema varajased ja tugevad. Pärast kattekultuurideta põllu harimist külvatakse ühe- ja mitmeaastaste karjamaaheinte segu. Külvisenorm on umbes 30-35 kilo hektarile.
Karjamaa murusegu valides on hea üles võtta sorte, mis taluvad tallamist ja kasvavad kiiresti ka järglaste poolest ehk on karjamaana pika elueaga. Loomulikult peaks karjamaa ka hobusele maitsev olema. Maitsvad ja hobustele sobivad sordid on timut, pilliroo ja koerahein. Näiteks timuti, tarna, inglise raiheina ja heinamaa segu on toimiv kombinatsioon. Ristiku tugevusteks on põuataluvus ja see on hobuste maiuspala, kuid võib olla halb oma kõrge valgusisalduse tõttu. Küll aga võib teda kasvatada timuti alustaimena.
Karjamaa hooldamine ja hooldamine
Oluline on, et enne hobuste karjamaale panemist harjuksid nad järk-järgult rohelisega. Siis saab vältida terviseprobleeme nagu lonkamine või kabjapalavik. Ühe hobuse kohta peaks olema umbes pool hektarit karjamaad, eriti kui eesmärk on ööpäevaringselt karjamaal olla. Hobuste seisundit tuleks jälgida igapäevaselt ja eriti kuumadel suvedel, et joogivett oleks piisavalt. Kui karjamaa rohtu suve edenedes napib, tuleb hobuseid toita lisasööda või heinaga. Karjamaa saab paremini ära kasutada , kui jagate selle vaheaiaga osadeks ja liigutage nende vahele hobuseid.
Hobused on soovitatav õigeaegselt karjamaalt välja viia pärast kasvuperioodi lõppu, s.o kui keskmine temperatuur on alla +5 kraadi. Karjamaa ei tohi olla lühem kui kuus sentimeetrit, et talvitumine ei oleks häiritud. Samamoodi viib hobuste arvu suhtes liiga suur karjamaa selleni, et karjamaa rohi muutub pikaks kasvades vanaks ja läheb seega raisku. Näiteks klotsi vahetades tuleks nii pikalt karjamaalt niita, et uus muru saaks.
Selleks, et karjamaa jääks söödavaks, niidetakse ära söödavad heinalaigud ja eemaldatakse sõnnik. Enamasti on mittesöödavad kohad hobuste tualettruumid ehk siis ei kõlba süüa. Kui karjamaad uuendatakse regulaarselt pööramise teel, likvideeritakse ka parasiidid. Kui karjamaale liiga palju tallatakse või üle süüakse, võib karjamaale tekkida umbrohi, mis selle koha täidavad. Mõned umbrohud on ka hobusele kahjulikud, näiteks ohakas, puuvõõrik, kõrvits ja korte. Täienduskülvi saab teha kevadel seoses muude hooldustöödega.
Karjamaad võib väetada üks või kaks korda aastas, näiteks pärast iga karjatamist. Sobiv lämmastiku kogus on umbes 20-30 kilo hektari kohta. Pärast väetamist tuleks oodata paar nädalat enne hobuste karjamaale viimist, sest selle ajaga on lämmastik jõudnud juba valgulisteks aineteks muutuda.
Tutvu Biohansa tallitoodetega selle lingi kaudu . Ärge unustage tellida meie uudiskirja ja jälgida meid sotsiaalmeedias ning saate oma meilile teavet uute toodete ja aktuaalsete teemade kohta. Anna ka tagasisidet, millistel teemadel soovid Biohansa blogist lugeda!
Näita seda postitust Instagramis
