Miks valida ökoloogiline allapanu?
Igal pesakonnal on oma eripärad ja olenemata allapanu tüübist vähendab allapanu kompostimine prügi hulka. Kui on saadaval kohapeal toodetud allapanu, väheneb ka transpordi süsiniku jalajälg. Muuhulgas on kanep kiiresti kasvav taim , mis vajab vähe väetist, mis teeb sellest taas jätkusuutliku kasvatusvõimaluse. See seob kasvades süsihappegaasi, mis aitab kompenseerida süsinikdioksiidi heitkoguseid, ning seda saab kasvatada paljudes kliimatingimustes suhteliselt vähese veekuluga. Euroopas kasvatatakse kanepit säästva arengu eesmärgil üha enam, kuid see pole alati saadaval kõikides piirkondades. Mõnes riigis võib kanepi tootmine olla piiratud, mis võib hinda tõsta. Kättesaadavus paraneb aga koos kanepi populaarsuse kasvuga pidevalt ning kanepi allapanu on väga imav ja tõhus lõhnade vastu võitlemisel. Turvas seevastu on mõnevõrra vastuoluline toode . Kuigi turvas on biolagunev ja suure imavusega, saadakse seda märgaladelt, mis on bioloogilise mitmekesisuse ja süsiniku sidumise seisukohalt olulised ökosüsteemid. Säästliku turba kasutamise tagamiseks on oluline kasutada turvast vastutustundlikult majandatud märgaladelt, kuigi selle kontrollimine võib olla keeruline. Turba ökoloogiline mõju sõltub suuresti selle päritolust, mistõttu on oluline tarnijaid hoolikalt uurida.Jäätmekäitlus ja allapanu kompostimine
Põhugraanul laguneb jahvatamisel üsna kiiresti, mistõttu saab seda hiljem kiiresti kasutada väetisena või mullaparandajana. Puidugraanulid on ka suurepärane valik kompostimiseks. Nende tihe struktuur laguneb niiskuse mõjul kiiresti ning graanulite pehmenedes segunevad need hästi sõnnikupatareiga. Turba kompostimine võib olla aeglane ja sageli on vaja kompostimise kiirendamiseks muid lämmastikku sisaldavaid aineid. Turba saadavus on Soomes suhteliselt hea, kuna Soome on üks maailma suurimaid turbatootjaid. Säästlik turbatootmine on aga kõneainet pakkunud, kuna turvast ei peeta täielikult taastuvaks loodusvaraks ning selle kasutamise keskkonnamõjusid on kritiseeritud. Osa laudu kasutab täielikult taaskasutusel põhinevat süsteemi, kus allapanu ja sõnniku ringlust juhitakse kohapeal, minimeerides transpordi keskkonnamõju. Sõnnikut saab ka patsutada, mis tähendab hobusesõnniku hoidmist aumas ehk suuremas hunnikus, mis tehakse ajutiseks ladustamiseks.Sõnniku soojendamine
Panner on levinud sõnniku käitlemise meetod, mis võimaldab sõnnikut stabiliseerida ja toitaineid säilitada enne lõplikku kasutamist, näiteks põllul laotamist või kompostimist. Kütmine on lihtne ja kulutõhus lahendus eelkõige lautadele, kus toodetakse palju sõnnikut, kuid edu võtmeks on õige teostus ja keskkonnanõuete järgimine. Aku koht peab olema veekogudest piisavalt kaugel, tavaliselt vähemalt 50 meetri kaugusel ja põhjaveealadest. Aluspind peab olema tihe, näiteks betoon, asfalt või tihendatud savi, et vältida toitainete lekkimist keskkonda. Sõnnikupatareimisest tuleb valla keskkonnakaitseasutusele esitada kirjalik teade vähemalt 14 päeva enne selle algust. See kehtib ka sõnniku teise asukohta toimetamisel, kui see on vajalik näiteks farmi ebapiisava hoiuvõime tõttu. Taigna kestvus varieerub olenevalt kasutusest. Vahehoiusena võib sõnnikut hoida mitu kuud. Kui eesmärk on täielik kompostimine, on vaja 6–12 kuud. Sõnnikupatarei võib aga põllul olla maksimaalselt aasta pärast selle rajamist. Eesmärk on, et pikaajaline ladustamine ei põhjustaks keskkonnariske. Tutvu kõigi Biohansa allapanu toodetega selle lingi kaudu . Ärge unustage tellida meie uudiskirja ja jälgida meid sotsiaalmeedias ning saate infot uute toodete ja aktuaalsete teemade kohta otse oma meilile.
