Category_Uutiset · hamppu · hevoset · hiilijalanjälki · kesä · kuivikkeet · talli · turve · ympäristö ·mai 31, 2024

Allapanu süsiniku jalajälg ja materjalide tulevik

Tasapisi tuleb nii hobumajanduses kui ka põllumajanduses mõelda, milliseid allapanumaterjale edaspidi kasutada saame. Teemasse tasub panustada, sest allapanutoote valikul on oluline mõju nii loomade heaolule kui ka keskkonna jätkusuutlikkusele. Ökoloogilise ja säästvat arengut toetava allapanu leidmine on oluline nii kliimamuutuste, ressursside nappuse kui ka keskkonnakaitse seisukohalt. Hobusetallides ja -farmides kasutatava allapanu süsiniku jalajälg võib varieeruda sõltuvalt kasutatavast materjalist ja selle tootmisprotsessidest. Süsiniku jalajälje mõõtmine koosneb mitmest etapist, kus erinevate allapanumaterjalide vahel on erinevusi nii tooraine, valmistamise, transpordi kui ka utiliseerimise osas.

Traditsiooniline allapanu ja nende väljakutsed

Tänapäeval on enim kasutatud allapanu põhk (erineval kujul), turvas, saepuru ja laast. Kuigi need on sageli kergesti kättesaadavad ja suhteliselt odavad, kujutavad need endast olulisi keskkonnaprobleeme. Põhku saadakse erinevatest teradest, mis nõuavad suuri harimispindu, mis omakorda võib kaasa tuua muutusi maakasutuses ja elurikkuse vähenemist. Saepuru ja killustiku tootmine on puidutöötlemise tööstuse kõrvalsaadus. Halvimal juhul võib puidutööstus põhjustada metsade raadamist, kui neid ei toodeta jätkusuutlikult. Eriti problemaatiline on turba kasutamine, kuna see eraldab märkimisväärses koguses süsihappegaasi ja hävitab väärtuslikku rabataimestikku. Euroopa Liit on asutanud Õiglase Ülemineku Fondi (JTF), mis toetab piirkondi ja sektoreid, mida süsinikuneutraalsusele üleminek kõige enam mõjutab. Soomes on JTF-i fondi eesmärk vähendada 2030. aastaks turba energiakasutust poole võrra. Sellest fondist rahastatakse meetmeid, mis soodustavad õiglast üleminekut jätkusuutlikumale majandusele programmi Innovaatiline ja oskustega Soome 2021–2027 raames.

Prügi süsiniku jalajälje mõõtmine

Allapanu süsiniku jalajälje hindamine eeldab kõikehõlmavat olelusringi analüüsi (LCA, Life Cycle Assessment), mis võtab arvesse kõiki tootmisetappe. Üldjuhul on puidupõhine allapanu ja põhk turbaga võrreldes keskkonnasõbralikumad valikud, samas kui lina ja kanep pakuvad oma kiire kasvu ja heade kompostimisomaduste tõttu võrreldavalt hea alternatiivi. Täpne süsiniku jalajälg sõltub aga näiteks tootmises kasutatavatest meetoditest ja logistikast. Tooraine hankimine hõlmab materjali kasvatamist või tootmist. Näiteks saepuru tootmisel arvestatakse metsa majandamise ja puidu raie keskkonnamõjudega. Tootmine ja töötlemine hõlmab allapanu valmistamiseks kuluvat energiat ja ressursse, nagu saepuru kuivatamine või turba tõstmine ja töötlemine. Allapanu materjalide transportimine tootmiskohast hobusetalli või farmi suurendab süsiniku jalajälge. Transpordi süsiniku jalajälg sõltub loomulikult teekonna pikkusest ja kasutatavast transpordiliigist. Pärast allapanu kasutamist tekitab selle kompostimine või muul viisil kõrvaldamine kasvuhoonegaase. Üldjuhul tekib kompostimisel ka kasulikku pinnast, mis võib osaliselt kompenseerida heitmeid.

Erinevate allapanumaterjalide süsiniku jalajälg

Puidupõhised materjalid, nagu saepuru, on sageli puidutööstuse kõrvalsaadused , mis vähendab nende süsiniku jalajälge. Tootmises keskendub energiatarbimine peamiselt kuivatamisele ja töötlemisele, näiteks kilesse pakkimisele. Kõrvaldamise etapis võib kompostimine olla suhteliselt keskkonnasõbralik, kuid selle rakendamine sõltub kohalikest tingimustest. Näiteks paljud põllumehed ei kasuta hakkuripõhist sõnnikut selle halbade määrdumisomaduste tõttu. Lina ja kanep on kiiresti kasvavad taimed, mis suudavad oma kasvu käigus siduda palju süsihappegaasi. Ettevalmistusfaasis vajavad need taimed allapanuks töötlemist, mis kulutab energiat. Tänu kergusele on võimalik saada väiksemaid transpordiheitmeid võrreldes puidupõhise allapanuga. Kõrvaldamise faasis kompostivad lina ja kanep hästi ning võivad parandada mulla kvaliteeti. Turba kasvatamine vabastab talletatud süsihappegaasi, muutes selle süsiniku jalajälje suureks. Tootmisfaasis kulutab tõstmine ja kuivatamine palju energiat. Kõrvaldamise etapis on parim viis kompostimine. Põhk on põllumajanduse kõrvalsaadus, mis vähendab selle süsiniku jalajälge. Tootmisfaasis vajab põhk vähe töötlemist ja see kompostib hästi, eriti pelletite kujul. Lisaks on põhugraanulid allapanuna imavaks ja piisavaks alternatiiviks.

Ökoloogilisem ja säästvat arengut toetav allapanu

Kanep on allapanu jaoks väga paljutõotav alternatiiv. See kasvab kiiresti ja vajab väga vähe pestitsiide või väetisi. Kanepikasvatus parandab mulla struktuuri ja elurikkust. Kanepi allapanu on suurepärase imavusega ja laguneb kompostis kiiresti, mistõttu on see keskkonnasõbralik valik. Piisav ja lihtsalt kasutatav valik on allapanu pelletid, mis valmivad kanepi- või linakiudude pressimisel. Need on väga imavad ja lagunevad kiiresti, mis muudab sõnniku töötlemise ja kompostimise tõhusaks. Lisaks kasutatakse allapanuna üha enam mullaparandustaimi, näiteks lutserni. Neid taimi kasvatatakse spetsiaalselt mulla struktuuri ja viljakuse parandamiseks. Need toimivad hästi allapanuna ja samal ajal parandavad põldude ökoloogilist seisundit. Mõned tallid on katseliselt kasutanud ka taaskasutatud paberi jääke. Paber ise ei ole väga imav, kuid töötab kombineerituna näiteks kanepiliivast alusega. Ökoloogiliste allapanuvõimaluste eeliseks on nende võime parandada mulla kvaliteeti, vähendada keskkonnakoormust ja toetada säästvaid põllumajandustavasid. Tutvu kõigi Biohansa pesakonna toodetegaselle lingi kaudu . Ärge unustage tellida meie uudiskirja ja jälgida meid sotsiaalmeedias ning saate infot uute toodete ja aktuaalsete teemade kohta otse oma meilile. Anna ka tagasisidet, millistel teemadel soovid Biohansa blogist lugeda!

Keel

Said allahindluse!

Traditsiooniline allapanu ja nende väljakutsed

Prügi süsiniku jalajälje mõõtmine

Erinevate allapanumaterjalide süsiniku jalajälg

Ökoloogilisem ja säästvat arengut toetav allapanu