Allapanu üksikutele hobuste aedikutele ja aedikutele

Amanda Vesiaho, aprill 2015 https://www.theseus.fi/bitstream/handle/10024/95954/Vesiaho_Amanda.pdf?sequence=1

3.9.1 Allapanu omadused

Kuopio ülikoolis läbi viidud uuringutes uuriti allapanu suhtelist ammoniaagi ja vedeliku sidumisvõimet, allapanu mikroobide kvaliteeti ja tolmusust, samuti allapanu kompostitavust ja kasutatavust taimekasvatuses. Joonistel 5 ja 6 ning tabelitel 1 ja 2 on toodud uuringute tulemused. Joonis 5. Allapanu suhteline ammoniaagi sidumisvõime +17,4 kraadi juures (Airaksinen 2006, 33) Joonis 6. Allapanu suhteline vedelikupeetusvõime (Airaksinen 2006, 34)

3.9.2 Kasutatud allapanu kogused, kulud ja allapanu muda teke

Tenhunen (2014, 12-13) uuris oma bakalaureusetöös sõnniku kasutusvõimalusi. Töö hõlmas ka talliomanike küsitlemist. Küsitlusele vastas 66 talliomanikku üle Soome ning tallide suurused jäid vahemikku 2-30 boksi. Arvutustes on arvestatud hobuste karjatamisaega. Tabel 3. Pesakonnapõhised aastakulud ja tarbimine (Tenhunen 2014,14)

Allapanu	Hobuse tarbimine / hobune (m3)	Prügikulud/hobune/a (€)
Põhk	104	103
Turvas	16	208
Puidugraanul	8	209
Põhugraanul	5	308
Närida	65	342
Närimine + turvas	18	500

Tulemused näitavad, et põhku kulus kõige rohkem, kuid see oli siiski kõige odavam. Kalleimaks osutus saepuru (hakk ja/või saepuru) ja turba segu, kuigi kulutused olid suuruselt alles kolmandal kohal. Puru tarbimine oli suuruselt teine ​​ja see oli ka kuludelt teine.

Allapanusõnniku teket mõjutab hobuste õues veedetud aeg, seega võeti seda uuringus arvesse. Üle 80% küsitlusele vastanutest väitis, et hobused on õues üle 8 tunni päevas. Umbes 70% vastanute hobustest karjatas 2-4 kuud aastas. Väliaedade puhastamine mõjutab ka Lantala täitmist. Enamik vastanutest koristas väliaedu kord nädalas või paar korda aastas.