Artikkel avaldati algselt mais 2024.
Turba kasutamine energia tootmiseks on olnud kaalul juba mõnda aega. Soome keskkonnaministeeriumi teatel on eesmärk vähendada turba energiakasutust poole võrra. Turba ebastabiilne tulevik mõjutab oluliselt ka hobumajandust, täpsemalt bokside ja õuede allapanu. Soome loodusvarade instituudi 2023. aasta uuringu kohaselt kasutab 59% hobusetallidest allapanuna turvast. Talliomanikud peaksid seetõttu kaaluma alternatiivset allapanu ning hindama nende kulusid ja saadavust.
Turba kaevandamine ja selle kasutamine on viimastel aastatel ELis tekitanud märkimisväärseid arutelusid. Turba kasutamist on kritiseeritud selle oluliste keskkonnamõjude, eelkõige kasvuhoonegaaside heitkoguste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tõttu.
Turvas on olnud ka oluline majanduslik ressurss ja tööandja. See vastuolu keskkonnakaitse ja majanduslike huvide vahel on toonud kaasa ulatuslikud arutelud selle üle, kuidas turba kaevandamist reguleerida.
Looduslikud rabad on ainulaadsed ökosüsteemid, mis pakuvad erakordset elupaika paljudele liikidele, mida mujal ei leidu. Ülemaailmselt reguleerivad märgalad kliimat tohutul hulgal süsinikku talletades ning piirkondlikult hoiavad nad ära üleujutusi ja toimivad puhvrina reostuse vastu. Lisaks on rabad ajalooarhiivid, mis sisaldavad väärtuslikku teavet elurikkuse, kliima ja saaste kohta.
Konserveerimis- ja restaureerimisvajadused
Aastasadu on rabasid kuivendamise ja väetamise teel muudetud põllumaaks või metsaks, mis on ökosüsteemis dramaatilisi muutusi põhjustanud. 19. sajandi lõpus algas ka ulatuslik turbakaevamine, algul kütuseks ja hiljem aedades kasutamiseks. See kasutamine jätkub tänapäevani.
Kuivendatud ja kultuurrabadest paisatakse atmosfääri tohutul hulgal kasvuhoonegaase. Suurim kuivatatud orgaanilise pinnase heitkoguste tootja maailmas on Indoneesia, EL on kohe teisel kohal.
Rabad jagunevad tavaliselt kahte põhiliiki: oosisood ja aapa rabad. Oaasisood saavad oma vee peamiselt vihmast ja lumest, aapa rabad aga arenevad maastikul asuvates lohkudes ning saavad vee pinna- ja/või põhjaveest. Turbaalad eksisteerivad kogu maailmas ja kuigi need katavad vaid 3% Maa maismaast, salvestavad need peaaegu 30% kogu pinnase süsinikust. Euroopas säilitavad turbaalad viis korda rohkem süsinikku kui metsad.
Siin kasvavad turbakihid vaid 1-2 millimeetrit aastas, seega kulub rabade arenemiseks tuhandeid aastaid. Looduslik raba on märgala ökosüsteem, milles orgaanilise aine tootmine ületab selle lagunemise. Peaaegu pidevas veeküllastuses ja hapnikupuuduses kogunevad surnud taimed ja samblad, moodustades turvast.
Turbaalade olukord Euroopas
Sood on levinumad Fennoskandias ja Balti riikides, ligi kolmandik Euroopa soodest asub Soomes ja üle veerandi Rootsis. Suuri rabasid leidub ka Belgias, Eestis, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Lätis, Leedus, Hollandis, Norras, Poolas ja Ühendkuningriigis. Euroopa turbaalade kogupindala on ligikaudu 594 000 km², millest 54% moodustavad looduslikud turbaalad. EL-i liikmesriikide (EL27) turbaalade kogupindala on 268 000 km², millest 51% on looduslikus seisundis.
ELi loodusdirektiiv eristab kahteteist tüüpi märgalasid. Lisaks loetakse looduslikult metsastunud rabadeks oaasisoometsad, mis kuuluvad lehtmetsade rühma. Kokku ligikaudu 33 000 km² neist 13 elupaigatüübist on kaitse all enam kui 8700 Natura 2000 alal, mis moodustab ligikaudu 24% kõigist ülejäänud looduslikest soodest.
Soode kaitsel on kesksel kohal EL loodusdirektiiv ja Natura 2000 võrgustik ning LIFE programmist on rahastatud mitmeid soode taastamis- ja kaitseprojekte. LIFE programmist on toetatud 363 märgalade säilitamise ja taastamise projekti ning kuigi taastamistööd on ulatuslikud, on märgalade üldine olukord endiselt ebarahuldav.
Turba kasutamise ja kaevandamise hetkeseis
Soomes ja mujal Euroopas mõõdetakse turbatoodangut tavaliselt aastas kas tonnides või hektarites. 2021. aastal olid Soomes turbatootmismahud ligikaudu 10-15 miljonit kuupmeetrit aastas, mis vastab ligikaudu 6-9 miljonile tonnile. Tootmispind on olnud erinev, kuid üldiselt on see olnud 60 000-70 000 hektari ringis.
Mujal Euroopas on turbatootmine koondunud teatud riikidesse, näiteks Iirimaale, Rootsi ja Balti riikidesse. Lisaks Soomele on turbatootmine märkimisväärne ka Balti riikides. Eestis toodetakse turvast ligikaudu 1,5-2 miljonit tonni aastas, kuigi Lätis ja Leedus on tootmisnäitajad madalamad.
Muutused juba toimuvad. Eesti Riigikohus tühistas 2024. aasta kevadel OÜ-le Hiiu Turvas antud turbakaevandamise õiguse Lavassaare märgala alasse kuuluvas Elbu rabas. Turba kaevandamiseks anti luba 2020. aasta juulis, kuid selle mõjusid raba linnuliikidele ja elupaigale ei hinnatud nõuetekohaselt. Riigikohtu otsusel on eeldatavasti laiem mõju keskkonnanõukogu edasisele tegevusele.
Fond kompenseerib miinused
Selle artikli jaoks intervjueerisime Soome keskkonnaministeeriumi eksperte turba tuleviku osas. Euroopa Liit on asutanud õiglase ülemineku fondi (JTF), mis toetab piirkondi ja sektoreid, mida üleminek süsinikuneutraalsusele kõige enam mõjutab. - Fondi eesmärk on kompenseerida turba energiakasutuse vähendamisest tulenevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid kahjusid, teatab ministeerium.
Keskkonnaministeeriumi andmetel on Soome saanud EL JTF-i fondist rahastust ligikaudu 466 miljonit eurot. Koos riikliku riikliku rahastamisega on programmiperioodil 2021–2027 projektidele saadaval kokku ligikaudu 665 miljonit eurot. Raha jagavad piirkondlikud ühendused ja kolm ELY keskust.
Fondi rakendamine toimub piirkondlike üleminekukavade kaudu, mis on koostatud kokku 14 JTF provintsis. Need plaanid on saadaval provintside enda veebisaitidel. JTF-i rahastamine hõlmab seitset Ida- ja Põhja-Soome provintsi ning Lõuna-Pohjanmaa, Satakunta, Kesk-Soome, Lõuna-Karjala, Kymenlaakso, Pohjanmaa ja Pirkanmaa provintsi. Pirkanmaal rahastatakse aga ainult Parkano, Kihniö, Virtai ja Punkalaitunta.
- Soomes on JTF-i fondi eesmärk vähendada 2030. aastaks turba energiakasutust poole võrra, teatab keskkonnaministeerium. Fond rahastab programmi Uuenev ja oskuslik Soome 2021-2027 raames meetmeid, mis soodustavad õiglast üleminekut jätkusuutlikumale majandusele.
Heitkogustega kauplemise sektori jaoks vähenes 2023. aastal turba tarbimine oluliselt, kuna see vähenes aasta varasemaga võrreldes 37,5%. See langus on osa laiemast suundumusest vähendada heitkoguseid ja minna üle säästvamatele energiaallikatele.
Turba tulevik ja selle mõju hobumajandusele
Turvast kasutatakse sageli ka põllumajanduses ja aedades. Šotimaal viidi 2023. aasta detsembris läbi küsitlus, millele vastasid erinevad turvast kasutavad osapooled. Enamik neist olid eraaednikud. 69% vastanutest ütles, et nad võiksid kohe turba kasutamise lõpetada. Vastustes pakuti välja turba müügikeeld ja üleminekuperiood selle kasutamise lõpetamiseks. Täpset üleminekuperioodi uuringus siiski ei täpsustatud.
Turba kasutamise ebakindel tulevik avaldab märkimisväärset mõju ka hobumajandusele, eriti seoses allapanuga kioskites ja õuedes. Levinud on turba kasutamine allapanuna. Täpne statistika turba allapanuna kasutamise kohta puudub, kuid näiteks Soome loodusvarade instituudi 2023. aastal tehtud uuringu järgi kasutab turvast 59% hobusetallidest. Piimatootmises on see näitaja 70% ja veiseliha tootmises 82%.
Turvas on olnud populaarne allapanumaterjal oma heade niiskus- ja lõhnaeemaldusomaduste ning üldise saadavuse tõttu. Turbakasutust vähendavad aga keskkonna- ja kliimaeesmärgid, mis mõjutab otseselt talliomanikke ja hobuste heaolu.
Turba asendamine muude allapanumaterjalidega võib talliomanikele kaasa tuua olulisi rahalisi muutusi. Uute voodipesuvalikute ostuhind, saadavus ja käitlemiskulud võivad olla väga erinevad.
Turba asendamine teist tüüpi allapanuga
Turba asendamine mõne teise allapanuvõimalusega tulevikus on väga tõenäoline. Kuigi mõne alternatiivse allapanu maksumus võib olla turbast suurem, pole selle parandamine võimatu. Lisaks majanduslikele põhjustele on kompostimine või alternatiivse allapanu utiliseerimine teistsugune protsess kui lihtsalt kasutatav turba oma.
Turbakasutuse vähenemisega tuleb talliomanikel aga otsida uusi allapanuvõimalusi. Puidulaastu ja saepuru on traditsiooniliselt kasutatud allapanuna ning need on sageli odavad ja kergesti kättesaadavad. Nende niiskus- ja lõhnaeemaldusvõime pole aga nii hea kui turvas.
Kanepi allapanu on üks keskkonnasõbralikumaid valikuid, millel on head niiskus- ja lõhnaeemaldusomadused. Põhk on odav ja laialdaselt saadaval olev allapanumaterjal erinevates vormides. Põhugraanulid on väga hea imamisvõimega ning neid on lihtne hoiustada ja väikestes kottides käsitseda. Kui probleemiks on ahne hobune, kellele meeldib graanuleid süüa, on õlegraanulid parem valik. Pelletid ei sisalda kahjulikke aineid, kuid võivad siiski pikemas perspektiivis põhjustada sooleummistusi.
Talliomanikud peavad kaaluma alternatiivseid allapanumaterjale ning hindama nende maksumust, saadavust ja jõudlust. Kuigi turba asendamine võib tuua väljakutseid, pakub see ka võimaluse liikuda säästvamate ja keskkonnasõbralikumate alternatiivide poole, millest võib pikemas perspektiivis kasu olla nii keskkonnale kui ka hobusetööstusele.
Allikad:
Turbaalad LIFE jaoks (europa.eu)
Turba müügi lõpetamine: konsultatsioonianalüüs - gov.scot ( www.gov.scot )
Riigikohtu otsus, millega tühistati Elbu raba turbakaevandamise luba, mõjutab edasisi otsuseid | KOBALT
Soome keskkonnaministeerium
