Karjatamise mõjud
Suvekuudel tuleb hobuse toidulaual arvestada karjatamise mõjudega. Karjatamine tagab hobusele loomuliku toitumise ja on kasulik hobuse seedesüsteemile. Karjatamise kasulikkusest saad täpsemalt lugeda meie blogist . Lisaks karjamaarohule on vaja jälgida hobuse rasvumise seisundit ja pakkuda vajadusel lisasööta, et tagada tasakaalustatud söötmine. Eriti kuival suvel võib karjamaa rohtu väheks jääda. Enne karjamaale laskumist peaks hobune juba uue rohuga harjunud olema. Pärast siseruumides söötmise hooaega suurendab kevadine muru näiteks kabjapalaviku, lonkamise ja insuliiniresistentsuse riski. Riski põhjustavad taimerakkude rakusisesed süsivesikud, NSC, Non Structural Carbohydrates ehk tuttavamad suhkrud ja tärklised. Suhkrud moodustuvad heintaimedes glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi kujul. Karjamaa rohu suhkrusisaldus varieerub sõltuvalt taimesortidest, muru kasvukiirusest, keskkonnatingimustest ja isegi kellaajast. Nendel põhjustel tuleks esimestel nädalatel karjatamisaega piirata, kuna hobune suudab lühikese ajaga suures koguses uut rohelust ära süüa. Kui hobusel on varem olnud kabjapalavik, on suur oht saada see karjamaal uuesti. Seetõttu oleks hea alustada karjatamist 15-30 minutiliste igapäevaste juppide kaupa ja aega järk-järgult suurendada. Vaatamata kõigile headele külgedele ei piisa ainult karjamaa rohust, et pakkuda igapäevaseid mineraale. Karjamaa rohust saab hobune küllaldaselt kaaliumi, aga mitte piisavalt näiteks naatriumi, vaske ja tsinki. Seetõttu tuleb karjatamishooajal hoolitseda ka piisava mineraaltoitmise ja soola tarbimise eest. Enamasti sobib mineraalainete lisandiks hobustele traditsiooniline üldmineraallisand.Treeninghooaja toitmine
Kui pärast suve jõuame tagasi siseruumides söötmise hooajale, põhjustab see muutusi nii hobuse söötmises kui ka päevarütmis. Üleminek karjamaalt siseruumides söötmisele suurendab omakorda uttede arvu, sest muutuvad ka joodud vee hulk, sisikonna liikumine ja sõnniku saak. Toastoitumisega harjumine algab paar nädalat enne karjamaalt lahkumist. Soolemikroobid on tundlikud suhkru- ja valgusisalduse ning hügieenikvaliteedi muutuste suhtes ning vajavad söötmise muutusega kohanemiseks aega. Selleks saavad hobused lõppjärgus olla ainult osaliselt karjamaal ja näiteks ööbida tallis või söödetakse hobuseid karjamaal. Söötmist tuleks alustada mõõdukalt ning kerge, rahulik liikumine parandab roojamist ja seedimist. Karjatamishooaeg erineb treeninghooaja söötmisest. Siis peab hobuse sööt katma tema energiavajaduse . Hobuse toit peab sisaldama piisavalt valku, süsivesikuid ja rasvu, et anda talle vajalikku energiat. Lisaks on kiudaineid vaja seedimise toetamiseks. Vajadusel on hea konsultatsioon loomaarsti või söötmisspetsialistiga, et saaks hobuse söötmist sobivaks kohandada. Spetsialistid aitavad välja selgitada hobuse toitumisvajadused ja soovitavad parimaid söötmisviise erinevatel aastaaegadel. Tutvu Biohansa söödatoodetega selle lingi kaudu . Ärge unustage tellida meie uudiskiri ja jälgida meid sotsiaalmeedias ning saate oma meilile teavet uute toodete ja aktuaalsete teemade kohta. Anna ka tagasisidet, millistel teemadel soovid Biohansa blogist lugeda!
Allikad:
Karjatamishooajaga harjumine | Hobuste teabekeskus
Üleminek siseruumides söötmise hooajale | Hobuste teabekeskus
Mineraalsöötmine karjatamisperioodil | Hobuste teabekeskus
Illustratsioon: Pixabay
