Pärast uusaasta vahetust jõustub Soomes uus valitsuse määraus hobuste heaolust (321/2025). Määrus on kinnitatud ja seda rakendatakse osana loomade heaolu seadusest (693/2023).
Määrus täpsustab hobuste pidamiskohtade mõõtmeid ja tingimusi ning rõhutab hobuste liigile omaste käitumisvajaduste tagamist. Määrus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2026 ja asendab varasemat regulatsiooni.
Üldisel tasandil rõhutab määrus hobuse võimalust liigile omaseks käitumiseks, nagu liikumine, väljasõit/karjatamine, sotsiaalne suhtlus, toidu otsimine, puhkus ja kehoohooldus. Konkreetsed punktid, mida paljudes allikates esile tõstetakse, on nägemis- ja kuulmiskontakt teise hobusega püsivas pidamiskohas ning võimalus igapäevaseks nina-nina kontaktiks teise hobusega.
Bokside ja pidamiskohtade osas on täpsemalt määratletud miinimumsuurused ning avalaudade/tarade konstruktsiooninõuded. Lisaks on avalauda- ja söötmislahendustele uued nõuded liigile omase käitumise võimaldamiseks.
Erinevatele nõuetele on antud eraldi üleminekuperioodid. Osa nõudeid jõustub kohe jaanuaris 2026, teistele on antud pikem rakendusaeg. Täpsed üleminekuajad tasub juhendis üle vaadata.
Olulisemad muudatused
Uues hobuste heaolu määruses on enim arutelu ja praktiliselt enim muutusi nõudvad punktid seotud struktuuride, ruumikasutuse ja igapäevaste tegevustega.
Joogivee pakkumist puudutavates määruse osades rõhutatakse hobuse pidevat põhivajadust puhta ja kergesti kättesaadava vee järele. Hobusel peab olema kas pidev ligipääs joogiveele või vett pakutakse nii sageli, et hobuse vedelikutasakaal ei satuks ohtu.
Vesi peab olema hobusele sobiv ja hea kvaliteediga ning see ei tohi olla selgelt saastunud ega jäätunud. Praktikas tähendab see eriti talvel aktiivset järelevalvet, piisavat arvu jooginõusid ning lahendusi, mis tagavad, et kõik hobused saavad juua ilma konkurentsi või takistuseta.
Heina ja muu jäme sööda andmist puudutavates sätetes rõhutatakse hobuse loomulikku vajadust süüa väikeseid koguseid kogu päeva jooksul. Määruse kohaselt ei tohi söötmises tekkida põhjendamatult pikki pause ilma jäme söödata, välja arvatud veterinaarsetel põhjustel. Eriti pikad öised paastud peetakse problemaatiliseks, kuna need suurendavad seedehäirete ja käitumisprobleemide riski.
Paljudes tallides nõuab see söötmisharjumuste ümberhindamist, näiteks õhtuse heina koguse suurendamist või lahenduste kasutuselevõttu, mis aeglustavad söömist ja pikendavad heina kättesaadavust.
Igapäevast tarastamist ja väljasolekut puudutavates osades teeb määrus selgeks, et väljasolek on hobuse põhihoolitsuse osa, mitte vabatahtlik lisa. Hobusel peab olema iga päev võimalus liikuda ja olla väljas sellistes tingimustes, mis võimaldavad liigile omast käitumist, nagu ümbruse jälgimine ja sotsiaalne suhtlus.
Tarastamisest võib ajutiselt loobuda näiteks haiguse, vigastuse või loomaarsti ettekirjutuse tõttu. Praktikas tähendab see, et tarastamise korraldus peab toimima ka kiiretel aegadel ja muutlikes ilmastikutingimustes. Väljasoleku ärajäämine nõuab edaspidi selget ja põhjendatud põhjust.
Konkreetne tegevuskava
Kõigepealt tasub määruse tekst ja saadud ametlikud juhised läbi lugeda ja salvestada. Hinda praegust olukorda ja tee ülevaade bokside, avalaudade, tarade, karjatamisvõimaluste, varssade võõrutamiskordade ja sotsiaalsete kontaktide kohta.
Selgita välja, millised punktid on kohesed kohustuslikud nõuded, st neil puudub üleminekuaeg.
Sea prioriteediks kiireloomulisemad ehitus- ja korraldusmuudatused, nagu näiteks bokside ajutised läbikäigud, vaatebarjääride muutmine, tara võrgud ning võimalus nina-nina kontaktiks.
Vajadusel võta ühendust loomaarsti ja kohaliku järelevalveasutusega. Koosta ühine plaan ja küsi võimalike üleminekuaegade ning tõlgendusküsimuste kohta. Rakenda struktuurimuudatusi etapiviisiliselt.
Kui aeg on kiire või eelarvestamine keeruline, sea prioriteediks loomade heaolu ja seadusest tulenevad nõuded. Koosta kirjalik muudatusplaan, mida saad näidata järelevalveasutusele. Sageli mõjutab plaan ja tõend, et tegusid tehakse, positiivselt ametnike suhtumist.
Kuidas suhtuda uuendustesse?
Ka seekord ei tasu muutust karta. Paremad tingimused vähendavad haigusi, parandavad sooritusvõimet ning vähendavad nii majanduslikke kahjusid kui mainekahjusid.
Nõue, et hobusel peab olema iga päev võimalus füüsiliseks kontaktiks teise hobusega, muudab paljude üksikboksidele rajatud tallide igapäevaelu. Eriti vanemad tallid, võistlustallid ja eratalid on ehitatud nii, et kontakt pole võimalik ilma ümberehituseta.
Seega vaata esmalt kiireloomulised punktid üle. Selgita välja, millised nõuded tuleb teie tallis täita kohe 1. jaanuaril 2026 ja millised võib teha üleminekuaegade raames, kui neid on. Sea prioriteediks parandused, mis on kriitilised loomade tervise ja vältimatute rikkumiste kõrvaldamise seisukohast.
Parandustöödel tasub taotleda toetusi, näiteks põllumajanduse arengutoetusi või kasutada kohalikku nõustamist ja ühishankeid ning planeerida etapiviisilisust ja ühishankeid.
Suhtlus sidusrühmadega tasub samuti sujuvalt korraldada. Läbipaistvus vähendab segadust ja loob usaldust.
