Koresööt ehk hein on hobuse toitumise kõige olulisem osa. Selle kvaliteet ja säilivusaeg mõjutavad otseselt hobuste heaolu. Heina saab toota ja ladustada mitmel erineval viisil. Õige töötlemine tagab toitainete säilimise, vähendades samal ajal jäätmeid.
Heina on kõige parem hoida jahedas, kuivas ja hästi ventileeritavas kohas , samas kui silo vajab piisavat kaitset kilepakendi või muu ladustamise näol.
Heina õige ettevalmistamine ja ladustamine tagab selle kvaliteedi ja toiteväärtuse säilimise. See on ülioluline nii hobuste heaolu kui ka söötmise ökonoomsuse seisukohalt.
Traditsiooniline hein
Hein valmistatakse heina niitmise, põllul kuivatamise ja sobivasse vormi pressimise teel. Selle niiskusesisaldus on tavaliselt umbes 12–15%, et vältida hallitust ja käärimist.
Heina saab pallida mitmes erinevas suuruses. Palli kuju sõltub paljuski kasutusotstarbest ja tallis pakutavatest hoiuvõimalustest.
Väikesi palle on lihtsam käsitseda , näiteks kui hobuseid on palju ja heina kaalutakse söötmise ajal. Väikesed pallid mahuvad suhteliselt lihtsalt ka kõige keerulisematesse laoruumidesse ja kaaluvad tavaliselt 15–25 kg.
Ümarpallid, nagu nimigi ütleb, on ümarad ja suuremad, tavaliselt 200–350 kg kaaluvad. Rattad sobivad hästi suuremate söötmisvajaduste jaoks ja on mugavad, kui tallis kasutatakse vabapidamisel söötmist. Nii saavad hobused süüa millal tahavad ja tegelikke söötmisaegu pole vaja. See vähendab ka sooleprobleeme. Ahnete hobuste puhul on aga soovitatav kasutada mingit aeglast söötmisseadet .
Ruutpallid on väikeste pallide suurem versioon. Stabiilsem hoida ja mehaaniliselt käsitseda, kaal varieerub.
Kuivatatud heina tuleks hoida kuivas ja hästi ventileeritavas kohas. Ladustamiskohtadeks on näiteks küünid, kuurid või laudad, kus hein ei suuda niiskust imada. Niiskuse vältimiseks on soovitatav pallid virnastada õhuliselt ja maapinnast lahti.
Silo ja selle valmistamine
Heinasilo on osaliselt kuivatatud hein , mida hoitakse õhukindlalt, võimaldades riknemist vältida piimhappekäärimisel. Niiskuse protsent on tavaliselt 30–60%. Silo valmistamisel kasutatakse erinevaid meetodeid.
Eelkuivatatud silol lastakse enne pallimist ja õhukindlasse kilesse pakkimist põllul kuivada. Puuviljahein seevastu on peale koristust kasvav uus hein, mida saab säilitada samamoodi nagu eelkuivatatud heina.
Kõige sagedamini pallitakse silohein ümarpallideks, mida on piisavalt ruumi olemasolul lihtne käsitseda ja ladustada. Kilesse mähitud pallid taluvad välitingimustes hoidmist, kui plastik on terve. Tänapäeval on silo saadaval ka väikepakendis. Need sobivad hästi väiksemaks söötmisvajaduseks, võistlus- või treeningreisidele kaasa võtmiseks ning käega hõlpsamini käsitsemiseks.
Silo seevastu on konserveeritud heina tüüp, mis võib sisaldada ka muid taimeliike, nagu ristik ja muud heintaimed. Seda toodetakse õhukindlas anumas, võimaldades piimhappe fermentatsioonil säilitada toitaineid ja parandada sööda seeduvust. Säilitusainete õigeks toimimiseks on soovitatav silo kuivainesisaldus 40–50%.
Silo kvaliteeti mõjutavad tootmisprotsess, õhutihedus ja õigeaegne koristamine. Liiga märg või halvasti tihendatud silo võib rikneda ja kaotada oma toiteväärtust.
Hea on teada, et lehmadele mõeldud AIV sööt hobustele ei sobi . AIV sööt sisaldab tugevaid happeid, näiteks sipelghapet, mis võib ärritada hobuse seedetrakti.
Hobuste seedesüsteem on tundlikum kui mäletsejalistel. Kõrge happesus võib põhjustada selliseid häireid nagu maohaavandid ja soolestiku tasakaaluhäired. Lisaks võib AIV sööt kahjustada hobuse soolestiku mikroobide populatsiooni , mis omakorda halvendab toitainete imendumist ja üldist heaolu.
Heina ladustamine ja selle mõju kvaliteedile
Ladustamisel on kõige olulisemad tegurid niiskus, temperatuur ja ventilatsioon. Kuivsööta tuleks hoida niiskuse eest kaitstuna, näiteks hästi õhustatud küünides või katuse all, kus seda saab kaitsta presendiga.
Siloheinapalle tuleb hoida õhukindlalt ning kaitsta näriliste ja lindude eest, kes võivad plastkatet kahjustada. Kui tekib rebend või auk, saab selle parandada tavalise ilmastikuteibiga. Muidu peavad pallid vastu igasugusele ilmale, kui ainult heina transport hobustele aedikutesse või boksidele õueladustamise korral sujub.
Õige ladustamine hoiab ära heina hallituse tekke, toitainete kadu ja kvaliteedi languse. Heina ladustamise eest hoolitsemine aitab säästa ka rahakotti, kuna riknemise tõttu ei lähe sööt raisku.
