Allikad: Toitained | Hobuste teabekeskus Seedehäirete ennetamine | Hobuste teabekeskus Seedimine – teie hobuse seedimiseks (ihonline.fi) Seedimine | Hevoseni.fi Illustratsioon: Pixabay@biohansaee Mõistes hobuse füsioloogia, hooldamise ja söötmise tähtsust hobuse heaolule, on võimalik õige tegutsemisega ennetada maohaavandite tekkimist hobusel. 🐴 #biohansa #hevosala #tallityöt #hevoset #hevostalous #ratsutamine #koostöö #tallielämää #hevosurheulit #hobused #hevosalanammatttilaiset #positiisempihevosala #biohansatalentteam ♬ originaalhääl - Biohansa
Hobuse seedimine ja selle häired
Eelmises blogiartiklis käsitlesime hobuse söödakasutusvõimet ja seda, mida see tähendab, kas hobune on hea või halb söödakasutaja. Lühidalt öeldes, kui hobune on hea söödakasutaja, on ta kas paks või läheb paksuks kergesti. See neelab söötmisest rohkem energiat kui tavaline või kehv söödakasutaja. Loogiline, et sellist hobust toidetakse vähem, kuid pikemas perspektiivis võib see põhjustada probleeme ainevahetuse ja seedimisega.
Hobuse seedimine on suhteliselt tundlik süsteem ja see süsteem on muutuste tõttu häiritud. Selleks, et hobuse seedimine töötaks võimalikult ideaalselt, vajab ta lihtsat, puhast ja kvaliteetset söötmist lühikeste vahedega ning stressivaba elu. Üldiselt on need eeldused hobuse heaolule. Kui mõni toidu seedimise osa on kahjustatud või muul viisil häiritud, on see tavaliselt näha hobuse välimuses, käitumises ja sõnnikus. Kõhu kaitsmine on kõige olulisem, kui hobune kogeb ebatavalist pinget ja stressi.
Selleks, et toit saaks hobuse kehasse imenduda, tuleb see esmalt väikesteks toitaineosakesteks lagundada. See protsess on just seedimine, mis toimub seedekanalis ja sellega seotud elundites. Protsess algab maost ja jätkub peensoolde, kus toitained imenduvad verre. Maksa ja kõhunäärme ülesanne on toota seedimist võimaldavaid aineid. Jämesooles ei toimu seedimisega peaaegu midagi, välja arvatud vee imendumine tagasi kehasse. Soolestiku sisu nii-öelda pakseneb, et tekiks tahke väljaheide ja seega püsib ka vee hulk organismis õigel tasemel.
Seedehäired
Kui hobusel on seedetrakti häired või vaevused, on kõige sagedasemateks nähtavateks sümptomiteks muuhulgas kõhulahtisus, regurgitatsioon (õhu neelamine) või puuhammustus, kehv isu või söötmata jätmine, kõhuvalud ja röhitsemine. Hoiatusmärkide hulka peaksid kuuluma ka suurenenud laiskus, hammaste krigistamine, suurenenud süljeeritus, märjad peerud ja lahtine sõnnik. Kõhuvalu ilmneb aga kõige selgemalt siis, kui hobust tööks ette valmistatakse või ta töötab. Valu võib näha näiteks tegevusetuse, käitumishäirete või töövõime langusena.
Üks levinud seedetrakti probleem on gastriit, mis tähendab mao limaskesta põletikku. Nendega koos on ka enteriit ehk soolepõletik ehk gastroenteriit, mis on kogu seedekulgla põletik. Kui seedetrakt muutub põletikuliseks, on see võimatu korralikult toimida. Nii on seedimine ja toidu ärakasutamine häiritud, mis võib põhjustada ülitundlikkust. Kui vesi ja toitained ei imendu korralikult, tekib kõhulahtisus. Kui soolefunktsioon aeglustub, võivad tekkida gaasid ja sellest tulenev rõhk, kui mass või vedelik satub jämesoolde.
Kurat sind
Hobuse seedetrakti haiguste ja häirete üldnimetus on koolikud. Hobune on kõhugaasidele väga altid ja selle põhjuseks võib olla näiteks kõhukinnisus või gaaside kogunemine soolestikus. Kvaliteetse sööda söötmine väikeste portsjonitena vastavalt energiavajadusele on parim viis koolikute ennetamiseks. Lisaks tuleks eriti talvel hoolitseda hobuse piisava veevaru eest. Vältida tuleks järske söötmise muutusi, paar nädalat tuleks kasutada uusi söötasid. Tüüpilised ähka sümptomid on rahutus, haigutamine, "röhitsemine", kõhu alla löömine, külgedele vaatamine, proovimine pikali heita ja püsti tõusta ning ringi ukerdamine. Ka soolestiku helid on sageli summutatud.
Kui hobune kahtlustab marutaudi või haigestub marutaudi, tuleb viivitamatult ühendust võtta veterinaararstiga. Esmaabina eemaldatakse hobuselt võimalik hein ja sööt ning hobune taltsutatakse rahulikult, et vältida norskamist ja seeläbi soolestiku keerdumist. Oluline on meeles pidada, et alati pärast treeningut tuleks lasta hobusel enne söötmist korralikult taastuda. Kui hobune saab kuivsööta liiga vara pärast treeningut, on oht ka söögitoru ummistumiseks. See on tõsine seisund, mis nõuab viivitamatut veterinaararsti abi.
Olulised mikroorganismid
Õige söötmise ülesanne on tagada, et hobune saaks õiges koguses energiat, valku, mineraalaineid ja mikroelemente ning vitamiine, et püsida tervena ning sooritada treeninguid või muid tööülesandeid. Hobune saab energiat söödas sisalduvatest süsivesikutest, rasvadest ja valkudest (valgust), millest kõige olulisemad on süsivesikutes sisalduvad kiudained .
Hobuse seedesüsteem on arenenud nii, et see kasutab toiduallikana rohttaimi. Kõige ideaalsem oleks, kui hobune sööks kogu päeva väikeste portsjonitena. Soolestikus olevate bakterite, algloomade ja pärmseente ülesanneteks on kiulise toidu lagundamine. Peensoole koostis kujuneb vastavalt söödud toidule. Tasakaalustatud mikroorganismide populatsioon on seedesüsteemi oluline tugisammas. Paljudel juhtudel on skorbuut seotud muutustega väikeorganismide populatsioonis, mis on põhjustatud äkilistest muutustest toitumises.
Tutvu Biohansa söödatoodetega selle lingi kaudu . Ärge unustage tellida meie uudiskiri ja jälgida meid sotsiaalmeedias ning saate oma meilile teavet uute toodete ja aktuaalsete teemade kohta. Anna ka tagasisidet, millistel teemadel soovid Biohansa blogist lugeda!
